1. Lihasmassi suurendamine kiirendab põhiainevahetust lihasmassi
vähendamine aeglustab põhiainevahetust
Lihasmassi suurenemine suurendab
põhiainevahetust väärtuses 20 kcal / 1 kg lihasmassi kohta. Raske treening
tõstab põhiainevahetust lihasmassist olenemata. Mida suuremad lihased inimesel
on, seda kõrgem on tema põhiainevahetus.
Suurte lihastega liikumine tõstab ööpäevast
koguenergia kulutust lineaarses suhtes. Lihaselise inimese liikumine kulutab
käidud kilomeetri kohta rohkem energiat kui väikeste lihastega inimese
liikumine.
2. Liikumine madalal pulsil suurendab energia-ainevahetust
Liikumine suurendab energia-ainevahetust.
Igasugune liikumine suurendab energiakulutust. Meid ei huvita aga kaalu
langetamine mis tahes hinnaga, vaid üksnes rasvmassi vähendamine võimalikult
madalaks.
Mida madalama pulsiga liikuda, seda suurem
osa liikumiseks vajalikust energiast saadakse rasvadest. Parim viis kiirendada
kulturisti ainevahetust on suurendada igapäevase liikumise hulka. Energiat
kulub märkamatult. Auto tasub jätta koduparklasse ja liikuda ühistranspordiga
ning käia kõik lühemad otsad jala.
Suhtu argiliikumisse tõsiselt ning märkad, et
vorm tuleb justkui iseenesest. Lihtsalt liigu ja kiirenda oma ainevahetust!
3.
Energiakulutuse tõhustamine ringi askeldades
Nii mõnigi veedab terve tööpäeva ühe koha
peal istudes. Istumine kulutab energiat aga vaid veidi rohkem kui magamine. Kuid
istuda võib mitmel erineval moel. Mõni potsatab toolile ja tardub paigale. Mõni
teine aga ei püsi hetkegi paigal, ta muudab pidevalt asendit, pilk vaatab
ringi, jalg lööb takti, sõrmed trummeldavad lauda ja nii edasi.
On selge, et nende isikute energiakulutus on
erinev. Tasub mõelda, kumb käitumine on sulle endale omane. Istumise viisi võib
alati muuta ning telefoniga saab ka kõndides rääkida.
4.
Soojuse tootmine toitumine
Söömiskorrad mõjutavad energiakulutust. Söömise
ja toidu seedimise põhjustatud energiakulu arvatakse moodustavat 10 % kogu
ööpäevasest energiakulust. Kui energiakulu on 3000 kcal, siis 10 % sellest on
seega 300 kcal. See arv on märkimisväärne, sest aastaga moodustab see umbes 110
000 kcal (u 16 kg kehakaalu).
Söömine suurendab soojuse tootmist ehk
termogeneesi. Soojustootmise suurenemine kulutab rasvavarusid.
Tihe söömine suurendab päeva jooksul mitmel
korral soojusproduktsiooni. Kulturistidel on levinud, et koos vahepaladega on
ööpäevas söögikordi 5-8.
5.
Soojuse tootmine võimsad maisteained
Termogeneesi kiirendavatest toiduainetest on
alati räägitud. Kui kellegile jääb arusaamatuks, mida nende termogeneesi
toiduainete all mõeldakse, minge sööma mõnda mehhiko või india restorani
vürtsikat sööki. Nahk muutub kiiresti higiseks ning rasvad hakkavad põlema.
Paljud toiduained mõjutavad termogeneesi:
t¨illipipar on neist vist tuntuim. Sama mõjuga on teisedki piprad, samuti
sinep, küüslauk, ingver, kaneel. Külma joogivee soojendamine kehatemperatuurini
nõuab energiat.
6.
Soojuse tootmine taimsed ravimid
Paljudel taimedel on termogeenne mõju. Tuntuim
on vist Euroopas keelatud efedra taim. Samasuguse mõjuga taimi on teisigi, nagu
näiteks sida cordifolia, mis on samuti osades maades keelatud.
Lubatud taimsed rohud, millel on täheldatud
termogeenseid omadusi on muuhulgas roheline tee, guaraana, kofeiin, mate, must
pipar, t¨illipipar.
7.
Soojuse tootmine väheste riietega külmades oludes
Jälgides loomade toimetulekut külma käes võib
teha huvitavaid tähelepanekuid. Nende lihased teevad tõmblevaid liigutusi, neil
on külmavärinad. Lihaste värisemine suurendab soojuse tootmist.
Kas seda võib kasutada ära oma termogeneesi
suurendamiseks? Miks mitte? Külmaga õues liikudes ei maksa üleriietuda, sest
vähestes riietes külmades oludes olles suureneb energiakulu lausa sadu
kilokaloreid. Samas ei maksa end siiski haigeks külmetada.
8.
Toidu seedimine valgu seedimine võtab palju rohkem energiat kui rasvade või
süsivesikute seedimine
Valgurikka toidu seedimine kulutab energiat
vähemalt 30 % selles leiduvast energiast. Rasvase söögi seedimiseks kulub
vastavalt selle energiasisaldusele vaid umbes 5 % ning süsivesikute puhul 10 %.
Valgurikka toiduvaliku eeliseks on selle suur energiatkulutav omadus. Söö
valgurikast toitu ja kiireda ainevahetust!
9.
Lõdvestu stress nõrgendab paljude hormoonide eritumist ning aeglustab
ainevahetust
Stress on halb energiakulutaja, kuigi võiks
arvata vastupidist. Stressi all vaevlejad on enamasti närvilised. Võiks
aravata, et närviline inimene kulutab palju energiat närvitsemise peale. Kuid
hormonaalne seisund viib vastupidisesse seisundisse.
Stress kiirendab pulssi ja tõstab vererõhku. Hormoonide
eritumine on häiritud. Kasvuhormoonide ja IGF-1 (mõlemad on tugevalt anaboolsed
hormoonid) eritus väheneb. Kilpnäärmehormooni eritumine langeb, vähendades
insuliinitundlikkust ning suurendades kortisooli taset. Testosterooni ja
östrogeeni eritumine on häiritud. Hakkab tekkima metaboolne sündroom. Inimene
hakkab rasvuma ning kaotab lihasmassi.
10.
Kilpnääre kilpnäärme töö kontrollib oluliselt ainevahetust. Häired kilpnäärme
töös võivad viia aeglustunud ainevahetuseni
Kilpnäärme toimimine kontrollib ainevahetust
samamoodi nagu auto gaasipedaal mõjutab auto liikumist. Kui kehakoostist tundub
olevat võimatu kontrollida, kannatad väsimuse all ning masendud kergesti, oled
unine ning võtad kaalus juurde üksnes sööki vaadates, siis peaksid minema oma
kilpnääret kontrollima.
Varasemal ajal oli kilpnäärmehaiguste
sagedaseks põhjuseks joodi puudus. Tänapäeval lisatakse joodi lauasoola sisse,
nii et see ei ole enam enamasti põhjuseks.
Kilpnäärme töö kiirenemist on tihti aetud
erinevate droogide termogeensete omaduste süüks. Uuringutes hiirtega on sageli
seda ka tõestatud. Probleemiks on usaldusväärsete inimkatsete puudus. Kilpnäärmehormoonid
kontrollivad mitokondrite, rakkude jõujaamade, tööd. Kiirenenud mitokondrite
ainevahetus toodab soojust. Soojus on aga märk tõhustunud ainevahetusest.
Hoolitse oma kilpnäärme eest ning sinu
ainevahetus toimib efektiivselt.
Tõlge ajakirjast Body; Autor: Timo Kosonen
No comments:
Post a Comment